Enamik meist on pealkirjas olevat elutarkust ilmselt ise öelnud või vähemalt kuulnud. Võib-olla on kõik nõus, et seda ei mõelda sõna-sõnalt. Kuid väljend ütleb siiski midagi hoiaku kohta, mis valitseb puhkuse ja taastumise suhtes tõhususühiskonnas, milleks Rootsi ja ülejäänud tööstusmaailm on vaieldamatult muutunud.
Siit leiad kõik meie raskustekid.
Elu pusletükke pole igal päeval lihtne kokku panna ja mõnikord kannatab selle all meie vajadus puhkuse ja taastumise järele. Laename ööst mõne tunni, et jõuaksime lõpetada viimased punktid nimekirjast asjadest, mida tunneme, et peame tegema. Ja kui me lõpuks peatume, et uinuda, seisavad päeva muljed järjekorras meie ülekoormatud meeles, mis ei suuda rahu leida. Juba niigi lühenenud öö algab seega uinumisraskustega ja täitub seejärel rahutu unega.
Järgmisel hommikul ärkame välja puhkamata ja uute tegemiste nimekiri on taas täis. Nii jäävad paljud meist kinni pideva hõivatuse ja tegevuse mustrisse. Ja sellises mustris on lihtne unustada, et elame laenatud vääringus. Mõnikord ei märka me, kui kogu meie olemus karjub puhkuse ja taastumise järele. Ja kui me vajadust lõpuks märkame, ei toeta miski meie ümbruses ega harjumuspärastes käitumismustrites meid selle rahuldamisel.
Mõnikord oleme ka liiga stressis ja pinges, et üldse lõõgastuda suuta. Võib-olla on nii kaua möödas ajast, mil täielikult lõõgastusime, et oleme unustanud, kuidas seda tehakse. Lõõgastuda püüdes tundub see lausa ebameeldiv ja stressihormoonide kohalolu vereringes on ohus – täpselt nagu siis, kui püütakse sõltuvusest vabaneda või kui keha läbib mis tahes keemilise muutuse.
Enesestmõistetav tõde
Mida me siis teeme? Liiga sageli ei tee me suuremaid muudatusi, vaid reageerime sellega, et jätame tähelepanuta ühe kõige enesestmõistetavama maise elu tõe: et püsida ärkvelolekus reipa ja aktiivsena, vajame õiges koguses taastumist une ja puhkuse näol. Kuid vaatamata selle ilmsele vajalikkusele on paljudel meist raske piisavalt taastuda. Selle asemel harjume järk-järgult üldiselt nõrgenenud tervisliku seisundi, jõuetuse, keskendumisraskuste, mäluhäirete, halvenenud töövõime, ebastabiilse meeleolu ja vähenenud heaoluga.
Teinekord oleme valusalt teadlikud oma ebapiisavast taastumisest ja tunneme selle peale mõeldes ärevust. See ärevus võib iseenesest olla piisav, et hoida käigus süsteemi, millest vajame puhkust. Ja mida vähem me taastume, seda kergemini vallanduvad stress ja ärevus. Samamoodi kehtib, et mida rohkem on stressi ja ärevust, seda raskem on maha rahuneda ja taastuda. See võib kergesti muutuda allapoole suunduvaks spiraaliks ja ilma abita võib sealt olla väga raske välja pääseda.
Meie aja võib-olla suurim vajadus
Rahvatervise statistika näitab, et ligikaudu 30 protsendil kõigist rootslastest on uneprobleeme. Kuid peaaegu kõik suudavad ilmselt samastuda raskustega lõõgastumisel ja ebapiisava taastumisega. Võib-olla on meie aja suurim vajadus lõppude lõpuks õppida lõõgastuma ning anda ruumi piisavale ja kvaliteetsele unele ja taastumisele.
Aegunud ettevõtjamentaliteedi tagajärjed
Tööstusmaailma ettevõtjamentaliteeti on pikka aega iseloomustanud sügavalt väär suhtumine unesse ja taastumisse. Juhid, kes kiitlevad oma väikese unevajaduse ja ebamõistlikult pikkade töönädalatega, on paljudes ettevõtetes olnud tavaline nähtus. Täna on heade uneharjumuste kasu aga teaduslikult nii hästi tõestatud, et isegi kõige reaalsusest kaugemad taastumise vastased on peagi sunnitud tunnistama puhanud töötajate väärtust.
Oma raamatus „Miks me magame“ kirjeldab üks meie aja silmapaistvamaid uneteadlasi, Matthew Walker, uurimistulemusi, mis näitavad, et unepuuduses töötajad on oma välja puhanud kolleegidega võrreldes vähem produktiivsed, vähem motiveeritud, vähem loomingulised, masendunumad, laisemad, vähem usaldusväärsed, sagedamini haiged ja oma tööolukorraga rohkem rahulolematud. Loomulikult mõjutab unepuudus märgatavalt ka juhtide sooritust – mis peegeldub töötajate tagasisides.
Unepuuduses juhti tajutakse vähem karismaatilisena ja ta ei levita nii palju töörõõmu, mis väljendub töötajate väiksemas pühendumuses – on näidatud, et see tagajärg kestab mitu päeva pärast seda, kui juht on ühe öö halvasti maganud.
Google ja Nike võtavad uurimistulemusi kuulda
Paljud suured ettevõtted on uurimistulemusi juba kuulda võtnud ja pakuvad oma töötajatele tasuta kursusi unehügieeni (heade uneharjumuste) kohta. Google ja Nike võimaldavad individuaalse ööpäevarütmiga kohandatud tööaegu ja lubavad oma töötajatel isegi tööajal magada magamistubades, mis on töökohale sisse seatud.
Ka tippspordiklubid jälgivad üha hoolikamalt mängijate uneharjumusi. See pole üllatav, arvestades enam kui 750 teadusuuringut, mis on näidanud, et head uneharjumused soodustavad füüsilist vastupidavust, hingamist, hapnikutarbimisvõimet, lihasjõudu ja keerukate liigutuste järjestuste õppimise võimet.
Uus laine on tulemas
Olgu, uneteadus on jõudnud tippsportlaste ja mõne hiiglasliku ettevõtte töötajateni. Kuid nüüd on viimane aeg, et kõik inimesed saaksid osa teadmistest une uskumatust võimest meie elu paremaks muuta.
On aeg, et une tervendav jõud jõuaks kogu elanikkonnani. Selleks on vaja tugevat kavatsust hoolitseda enda eest ja rahuldada oma taastumisvajadus, et oma elutingimusi parandada. Tee selleni kulgeb une tingimuste ja funktsioonide mõistmise ja austamise kaudu.
Sellel teel loodab CURA of Sweden olla sulle teejuhiks. Und ja taastumist puudutavaid teadmisi jagades loodame inspireerida sind tegema elustiilimuutusi, mis parandavad sinu elukvaliteeti.
Ühinegem revolutsiooniks tänapäeva stressi- ja tõhususühiskonna vastu. Seadkem eesmärgiks lõpetada oma taastumisvajaduse eitamine. Võtkem vastu une ja puhkuse tervendav jõud!
