Hiljuti avaldatud süstemaatiline ülevaade 154 uuringust, milles osales kokku 252 437 inimest, ning 31 uuringu metaanalüüs leidsid, et umbes kolmandikul (28,98%) täiskasvanutest, kes on varem COVID-19 läbi põdenud, esinevad püsivad uneprobleemid kauem kui neli nädalat pärast nakkusest paranemist.
Pandeemia pikaajalised tagajärjed
COVID-19 pandeemia on maailma põhjalikult muutnud ning kuigi see on ametlikult läbi, mõjutab see jätkuvalt ülemaailmset tervist. Mõnel juhul võib ägedale koroonaviiruse ehk COVID-19 infektsioonile järgneda ka haiguse pikaajaline vorm, mida nimetatakse pikaks COVIDiks või COVID-19 järgseks sündroomiks.
Taipei Meditsiiniülikooli (Taiwan) teadlaste 2023. aastal avaldatud süstemaatilise ülevaate ja metaanalüüsi eesmärk oli selgitada välja unehäirete levimus täiskasvanutel pika COVIDi korral.
Andmete kogumine ja analüüs
Hinnates asjakohaseid teadusartikleid erinevatest andmebaasidest (MEDLINE, EMBASE, Scopus ja Web of Science; andmed kuni 21. novembrini 2022) ja arvestades uuringuid, mille järelkontrolli periood oli vähemalt 28 päeva, tuvastati asjakohaste allikatena 153 artiklit 252 437 COVID-19 patsiendiga. Neist 31 uuringut kasutati üksikasjalikuks analüüsiks.
Tulemused, esinemissagedus ja riskitegurid
Uuring kinnitas, et unehäirete üldine levimus pärast COVID-19 infektsiooni on umbes 28,98%, mis tähendab keskmiselt igat kolmandat täiskasvanut. Kõige enam olid mõjutatud inimesed Euroopas, samas kui madalaimad näitajad registreeriti Kagu-Aasias. Selgete riskiteguritena tuvastati eriti raske äge COVID-19 haigus ja naissugu. Seega leiti, et naised kannatavad pika COVIDi tagajärjel unehäirete all sagedamini kui mehed. Kõige sagedamini teatatud probleemid olid halb une kvaliteet, liigne päevane unisus, unetus ja uneapnoe. Veel üks huvitav tähelepanek teadlastelt oli, et uneprobleemide hinnanguline sagedus pärast ägedat koroonaviirusnakkust oli oluliselt kõrgem sõltuvalt nende hindamiseks kasutatud meetodist. Sümptomiküsimustike, eneseraportite ja isiklike intervjuude puhul oli hinnanguline sagedus oluliselt madalam kui standardiseeritud skaalade, näiteks Epworthi unisuse skaala või Pittsburghi une kvaliteedi indeksi kasutamisel.
Autorid rõhutavad, et pika COVIDi unehäirete aluseks olevaid mehhanisme tuleks kiiresti uurida, et leida tõhusaid ravistrateegiaid.
Dr Monika Haack, käimasoleva uuringu juht
„Kas pika COVIDi patsientide valutöötlus sarnaneb sellega, mida näeme unetuse või halva unega inimestel? Selle kohta pole tegelikult andmeid. See on üks esimesi uuringuid, mis seda iseloomustab.“
Väljavaated
On selge, et pika COVIDi mõju paremaks mõistmiseks unele on vaja täiendavaid uuringuid.
Selles kontekstis toetab USA Riiklik Terviseinstituut (NIH) kahte väiksemat uuringut, mis keskenduvad pika COVIDi ja une eri aspektidele. Esimene uuring, mida juhib dr Monika Haack, vaatleb une ja valu vastastikmõju ning selle seost pika COVIDiga. Teine uuring, mida juhivad dr Kristen Knutson ja dr Igor Koralnik, uurib 55-aastastel ja vanematel inimestel une, põletiku ning kognitiivsete probleemide, näiteks väsimuse ja ajuudu, vahelist seost, käsitledes COVID-19 neuroloogilisi järelmõjusid, mida tuntakse neuro-PASC-na.
Mõlemad uuringud rõhutavad pika COVIDi unehäirete keerukust ja nende probleemide mõistmise tähtsust tõhusate ravimeetodite väljatöötamisel. Nii loodavad teadlased leida sümptomitele sihipäraseid sekkumisi ja lõpuks parandada pika COVIDiga patsientide elukvaliteeti.
Allikad:
National Institutes of Health (NIH), Understanding Sleep Problems
