Uni on pika ja tervisliku elu jaoks eluliselt tähtis, ütleb üks Norra juhtivaid neuroteadlasi Ole Petter Hjelle. Ta soovitab raskustekke, et maha rahuneda, lõõgastuda ning saada paremat ja pikemat und.
Kõik meie raskustekid leiad siit.
Mitmed uuringud näitavad, et raskustekkidel on rahustav ja unele soodne mõju.
„Kui magad raskustekiga, tõuseb hormoonide oksütotsiini ja serotoniini tase, mis mõjutab meie und positiivselt. Samal ajal väheneb und pärssiva stressihormooni kortisooli tase,“ ütleb Ole Petter Hjelle.
Ole Petter Hjelle on Universitetet i Sørøst-Norge dotsent. Lisaks neuroloogia doktorikraadile on tal muljetavaldav taust profisportlasena – tal on Norra meistrivõistluste kuldmedalid maratonis ja üle 7500 langevarjuhüppe. Aastaid on ta pidanud ka avalikke ettekandeid ja loenguid, et teavitada avalikkust treeningu ja füüsilise aktiivsuse väärtusest meie ajule.
Lisaks sellele muljetavaldavale elulookirjeldusele on Ole Petter Hjelle kirjutanud mitu populaarmeditsiinilist raamatut. Viimati ilmunud teose pealkiri on Lev til du blir 100 – 7 nøkler til et langt og godt liv. Eesti keeles tähendab pealkiri „Ela 100-aastaseks – 7 võtit pika ja hea eluni“
Ja selle saavutamiseks – on unel oluline roll.
„Uni tugevdab immuunsüsteemi ja aitab kaitsta meid vähi ja infektsioonide eest, alandab vererõhku ning vähendab südame-veresoonkonna haiguste riski. Magades reguleeritakse söögiisu, mis aitab ülekaalu vältida, kuna sööme vähem ja tervislikumalt. Uni mõjutab positiivselt kogu keha,“ ütleb Ole Petter Hjelle.
Uni on immuunsüsteemi jaoks oluline
Meie immuunsüsteem, mis kaitseb meid muu hulgas infektsioonide ja vähi eest, sõltub optimaalseks toimimiseks täielikult piisavast unest.
„On hästi dokumenteeritud, et kui magame liiga vähe, pärsitakse aktiivsust meie immuunsüsteemi mitmes olulises osas. Näiteks meie niinimetatud looduslikud tapjarakud ehk NK-rakud. Need on immuunsüsteemi eliitsõdurid, kes töötavad väsimatult, et ohtlikud võõrelemendid üles leida ja hävitada. Aja jooksul vähendab unepuudus immuunsüsteemi võimet kaitsta meid vähi eest – haiguse eest, mis tabab elu jooksul iga kolmandat norralast,“ ütleb Norra neuroteadlane.
Liiga vähe und
Kuid hoolimata teadmistest võib uni Ole Petter Hjelle sõnul sageli jääda varju ja kergesti tahaplaanile. Ja see juhtub, kuigi paljud inimesed on tänapäeval teadlikud hästi välja puhanud keha ja aju positiivsetest mõjudest.
„Ometi peame und enesestmõistetavaks ja teeme muid valikuid. Sest nii me teeme. Inimesed on ainus liik, kes omal teadmisel ja tahtel endalt und röövib,“ ütleb Ole Petter Hjelle.
See, et und peetakse enesestmõistetavaks ja sellest aktiivselt loobutakse, on võib-olla kõige olulisem põhjus, miks me liiga vähe magame, kuid see pole ainus.
„Paljud püüavad saada igal ööl hädavajalikud kaheksa tundi und, kuid see ei õnnestu. Nad kannatavad insomnia ehk uneraskuste all. See on levinud seisund: arvame, et umbes 10–15 protsenti norralastest kannatab pikaajaliste ja raskete uneprobleemide all,“ ütleb Ole Petter Hjelle.
Ole Petter Hjelle kuulub nüüd CURA of Swedeni ekspertide paneeli. Lisateavet meie ekspertide paneeli ja selle liikmete kohta leiad siit.
