REM-uni: nii oluline on unenäofaas

Paljude meie jaoks on uni lihtsalt seisund, milles me öösel oleme. Jääme õhtul magama ja ärkame hommikul uuesti. Aga kas teadsid, et selle aja jooksul läbib meie keha erinevaid faase? Sügava une faasist on enamik inimesi juba kuulnud, aga kuidas on lood REM-unega?

Loe sellest artiklist, mis peitub REM-une taga ja miks see on nii hädavajalik. Selgitame ka, mis juhtub, kui see jääb unarusse, ning aitame sind mõne nõuandega, kuidas oma REM-une kvaliteeti parandada. Sest üks on kindel: see on meile ja meie tervisele asendamatu!

Mis on REM-uni?

REM-uni, mida nimetatakse ka unenäofaasiks, on une oluline osa. REM tähendab Rapid Eye Movement (eesti keeles kiired silmaliigutused), mis viitab sellele, et meie silmad liiguvad selles unefaasis kiiresti edasi-tagasi. Meie südamerütm ja hingamine kiirenevad ning me näeme sel ajal eriti elavaid ja sageli sürreaalseid või veidraid unenägusid. 

Aga kuidas see faas unetsüklisse paigutub ja mis teeb selle nii eriliseks?

REM-une faas unetsüklis

Unetsükkel on keeruline protsess, mis koosneb erinevatest faasidest. Igal neist on oma ülesanne ja kestus:

• 1. faas – uinumisfaas: Kui anname end unele, saab meie keha lõpuks rahuneda ja vaim lõõgastuda. Tunneme, kuidas hingamine aeglustub ja südamerütm rahuneb. Samal ajal langeb kehatemperatuur veidi ja lihased lõdvestuvad. Keha valmistub uneks ja räägitakse esimesest mitte-REM-faasist.
• 2. faas – pindmine uni: Teises mitte-REM-faasis läheb keha üle pindmisse unne. Ajutegevus küll väheneb, kuid me suudame ikka veel tajuda väliseid ärritajaid, mistõttu võime selles faasis näiteks helide peale kergesti ärgata. Samas on võimalik, et näeme unenägusid.
• 3. faas – sügav uni: Kolmandas mitte-REM-faasis sulgub aju välistele ärritajatele ja vähendab oma aktiivsust. Nüüd on meid raskem äratada. Sügavas unes täidab keha nimelt olulisi ülesandeid: taastab kahjustatud rakke, tugevdab immuunsüsteemi ja vabastab olulisi hormoone.
• 4. faas – REM-uni: Ajutegevus suureneb taas tugevalt, silmad liiguvad kiiresti edasi-tagasi ja me näeme intensiivseid unenägusid.
• Tervislik uni koosneb kõigist unetsükli faasidest. Välja arvatud uinumisfaas, läbime neid tsüklina mitu korda öö jooksul, kuni hommikul ärkame. Ühe tsükli kogukestus on umbes 90–110 minutit.

REM-faasi eripärad

REM-faas on väga aktiivne unefaas, mis moodustab umbes 20–25 protsenti kogu uneajast. Kui pärast sündi on meil umbes üheksa tundi REM-und, siis 8. eluaastani see aeg pidevalt väheneb ja stabiliseerub lõpuks umbes kahele tunnile öö kohta. Kuna selles faasis liiguvad silmad väga kiiresti ja esinevad elavad unenäod, kulutab keha eriti palju energiat. Seetõttu on kehatemperatuur, vererõhk, ajutegevus ja südame löögisagedus kõrgemad kui teistes unefaasides.

REM-paralüüs

Veel üks mõju on käte ja jalgade lihaste paralüüs. Mida see tähendab? Lihased on täielikult lõdvestunud ega suuda liikuda. Seda seisundit nimetatakse REM-atooniaks või lõtvuseks ning selle eesmärk on vältida liigutusi unenägude ajal. Tavaliselt jääb see seisund meile märkamatuks. Kui aga ärkame selles faasis unehäirete tõttu, tunneme halvatust ega suuda end väljendada, räägivad eksperdid REM-paralüüsist. Seda kogenud inimestele võib see olla ebameeldiv kogemus.

REM-une käitumishäire

Unehäirete raames võib esineda ka nn REM-une käitumishäire: lihased ei ole REM-faasist hoolimata halvatud, mistõttu suudavad sellest mõjutatud inimesed une ajal teha kontrollimatuid liigutusi.

REM-une tähendus meile ja meie kehale

Iga inimene näeb öö jooksul unenägusid umbes kaks tundi, kuid kõik ei mäleta, mida või et nad üldse unes nägid. Aga ära muretse: pole vahet, kas mäletame oma unenägusid või mitte, oluline on vaid see, et me neid näeme. Selles faasis toimub nimelt hulk protsesse, mis on meie füüsilise ja vaimse heaolu jaoks väga olulised. Aju töötleb mälestusi ja sorteerib päeva jooksul kogutud teavet. See tuleb eriti kasuks õppimisele, sest nii paranevad meie ajutöö ja kognitiivsed võimed. Jaapani Tsukuba ülikooli teadlased avaldasid selle kohta oma uuringu tulemused teadusajakirjas Neuron. Need viitavad sellele, et aju moodustab REM-une ajal uusi neuroneid ja ajurakke ning salvestab õpitu. Tänu uutele rakkudele võtame samal ajal vastu uut teavet.

Kas teadsid, et une ajal töötleme ka emotsioone? Tänu sellele suudame negatiivsete kogemustega kergemini toime tulla ja need seljataha jätta, mis aitab vähendada stressi ja hoida emotsionaalset tasakaalu. Nii reguleerime oma emotsioone ja meie meeleolu paraneb. REM-uni on seega hädavajalik. Aga mis juhtub, kui need faasid on liiga lühikesed?

Mis siis, kui REM-und jääb liiga vähe?

REM-une puuduse kõige sagedasemad tagajärjed on:

• Mäluprobleemid: Meil võib olla raske asju meelde jätta või detaile meenutada, sest une ajal ei tekkinud uusi seoseid. Swinburne'i ülikooli teadlased leidsid ühes uuringus, et REM-une puudus võib viia ka dementsuseni.
• Meeleolukõikumised: Lühenenud REM-uni võib põhjustada emotsionaalset ebastabiilsust. Võime olla kergemini ärritunud või tunda end masendununa. Kui see koguneb, tekivad krooniline stress, ärevusseisundid või depressioon. Ka ärrituvus ja agressiivsus suurenevad.
• Halb keskendumisvõime: Keskendumisvõime langeb, mis omakorda takistab õppimist. Oleme väsinud, laseme end kergemini segada ja meil võib olla raske fookust hoida, sest mõtted rändavad kergesti.
• Muutused söögiisus: Berni ülikooli ja Berni Inselspitali teadlased tuvastasid, et liiga vähene REM-uni mõjutab meie söögiisu. See võib viia söömishäirete ja ülekaaluni.

Pea siiski meeles, et tagajärjed on väga individuaalsed. Need võivad tekkida, kuid ei pruugi. Tavaliselt ei ole ühel ööl liiga vähese REM-une saamisel tervisele tõsiseid tagajärgi, sest keha püüab seda üldjuhul järgmisel ööl tasa teha. Et asi nii kaugele ei jõuaks, saame aga ise oma une parandamisele kaasa aidata.

3 nõuannet parema REM-une jaoks

REM-une puudusel võivad olla tõsised tagajärjed ning selle faasi kestust mõjutab suuresti unekvaliteet. Halb uni näiteks katkestab või lühendab seda. Selles peitub aga ka hea uudis, sest saame oma unekvaliteeti mõjutada, luues hea unerutiini.

Magamaminekuaegadest ja une kestusest kinnipidamine

Hea viis selle saavutamiseks on piisava une kestuse ja kindla magamaminekuaja järgimine. Proovi seetõttu minna iga päev magama samal kellaajal. See ei aita mitte ainult sinu keha rütmi viia, vaid sillutab ka teed REM-unele. Väldi ergutavaid aineid, nagu kofeiin või alkohol, sest need halvendavad unekvaliteeti.

Unekeskkond ja voodivarustus: kuidas raskus- ja teraapiatekid aitavad

Valmista oma unekeskkond ette kosutavaks uneks: vali mugav madrats ja padjad ning hoia toatemperatuur meeldivalt jahe (optimaalne on umbes 16–18 kraadi). Lisaks peaks tuba olema pime, et saaksid häirimatult magada. Isegi tänavalatern akna taga võib juba pärssida unehormooni melatoniini tootmist.

Veel üks võimalus unekvaliteeti tõsta on kasutada raskustekki, mida tuntakse ka teraapiateki nime all. Peente klaashelmeste ühtlane surve ei paku mitte ainult õrna kallistust, vaid aitab meil ka lõõgastuda. Selle tulemusel vabastab keha heaoluhormoone, nagu oksütotsiini ja serotoniini. Need hormoonid aitavad meil kosutavalt magada ja järgmisel hommikul reipa ja lõõgastununa päeva alustada.

CURA raskustekke on saadaval erineva kaalu, variantide ja suurustega. Tänu aastatepikkusele kogemusele ja pidevale täiustamisele aitavad need üha rohkematel inimestel rahuneda. Seetõttu tasub teraapiatekki proovida, et näha, kas see võiks toetada ka sinu kosutavat und.

Loe raskusteki kohta lähemalt: raskustekid raseduse ajal

Õige toitumine ja liikumine

Tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab palju puuvilju, köögivilju ja täisteratooteid, annab kehale olulisi toitaineid ja tagab hea enesetunde. Ka regulaarne liikumine aitab keha lõdvestada ja und parandada.

Seejuures on oluline mitte tegeleda füüsilise aktiivsusega vahetult enne magamaminekut, sest muidu mõjub see pigem ergutavalt kui lõõgastavalt. See kehtib eriti intensiivsemate treeningvormide kohta. Hästi sobib näiteks õhtune jooga- või venitustund, et keha õrnalt venitada ja lõdvestada.

Kokkuvõte: näe end unes heasse vormi

REM-uni mängib meie füüsilise ja vaimse tervise jaoks otsustavat rolli. Selles unenäofaasis ei töötle me mitte ainult kogetut, vaid ka emotsioone ja mõtteid. Samal ajal toimuvad kehas olulised protsessid, mis mõjutavad meie kognitiivseid võimeid ja tervist.

Seetõttu hoolitse hea unehügieeni eest, loo kosutavaks uneks optimaalne keskkond ja valmistu kosutavaks öörahuks. Kehtib reegel: näe end unes heasse vormi! Sest ainult see, kes näeb piisavalt unenägusid, saab alustada päeva puhanu ja töövõimelisena.